Standardi mõistes on tegelikult kolm auditit:
• 🔍 siseaudit
• 🤝 tarnija audit (kus ühel juhul oled sina klient ja teisel juhul see, keda auditeeritakse)
• 🏛️ kolmanda osapoole audit
Teoorias pole vahet, millise auditiga on tegu –
juhtimissüsteem peaks toimima kokkulepitud moel iga päev, mitte ainult auditi ajal 📅
Praktikas näeme aga sageli midagi muud.
Enne auditit tehakse „tuba korda“ 🧹
Nagu kodus enne külaliste tulekut.
Lepitakse kokku „õiged vastused“, silutakse nurgad ja mängitakse, et kõik on ideaalne 🎭
Auditi päeval esitletakse „lakutud raamatut“ 📘
Sisu on nii nähtavalt fabritseeritud, et igal asjast aru saaval audiitoril on tunne nagu pubeka emal, kes suitsupaki kohta küsides saab vastuseks:
„See on sõbra oma.“ 🚬
Saate ju aru – see pole päris.
Aga paberil on kirjas ✍️
Ja tõendada, et süsteem ei toimi, on keeruline.
Tulemus?
• Audit ✅
• Mittevastavusi 0️⃣
• Mõned vaatlustulemused 💪
Meeskond saab kiita 👏
Juhtkond järeldab: süsteem toimib, lisaressurssi pole vaja.
Samal ajal…
süted hõõguvad 🔥
ja raha põleb 💸
Mõned aastad saab nii teha ⏳
Siis kas vahetatakse audiitorid
või saabub uus kvaliteedijuht 👀
Tähenärija kogemus:
kogenud kvaliteedijuht teeb uues ettevõttes tavaliselt esmalt siseauditi
ja jõuab üsna kiiresti arusaamani, et tegemist on korraliku pappmajaga 🏚️,
mis vajab kiiret renoveerimist.
Juhtkond on siiralt hämmingus:
„Kuidas nii? Meil on ju aastaid auditid korras olnud. Raportid tõendavad.“ 🤷♂️
Ja siit jõuamegi kohani, kuhu tahame tüürida 🧭
👉 Tuua välja, mitte peita
👉 Parandada, mitte ilustada
👉 Veenduda, et rakendatu päriselt toimib ja annab tulemuse
Sest parem on õudne lõpp, kui lõputu õudus.
Tähenärija PDCA OÜ
Audit ei ole eesmärk.
Juhitavus on.
